Saku Õlletehase AS sai 2018. aastal meetme „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus” tegevuse „Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnoloogiasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine” raames Sihtasutuselt Keskkonnainvesteeringute Keskus toetust summas 352 500 eurot.
Keedumaja on Saku Õlletehase üks suurimaid soojusenergiatarbijaid, moodustades ligikaudu 50% kogu tootmise aastasest soojusvajadusest. Keedumaja katla soojustagastuse investeeringu tulemusena on võimalik püüda kinni enne atmosfääri juhtimist õllevirde keetmisel aurus sisalduv kogu kondenseerumissoojus ja taaskasutada see tehases. Projekti eesmärk on avaldada positiivset mõju nii keskkonnale kui ka majandusele. Aastas säästetakse ligikaudu 15% kogu tehase gaasitarbimisest ja 29% keedumaja gaasitarbimisest, ühtlasi väheneb ka õhku paiskuva CO2 kogus. Projekti tulemusena on ettevõtte potentsiaalne ressursisääst 17,7% aastas.
Projekti käigus paigaldati keedumaja katlast väljuvale aurutorustikule soojuse taaskasutuse tehnoloogia, läbi mille on võimalik vähendada gaasi tarbimise mahtu taaskasutades keetmise käigus tekkiva auru kondenseerumissoojust.
Saku Õlletehas vahetas 2021. aastal välja oma autopargi neljanda põlvkonna Toyota hübriidautode vastu. Ligi 60 sõidukist koosneva autopargi väljavahetamise keskkonnasõbralike hübriidude vastu tähendab arvestuslikult Õlletehase keskkonnajalajälje vähendamist aastas ligi 100 tonni CO₂ võrra. Kõik Saku Õlletehase uued autod on varustatud ka alkolukuga.
Carlsberg Grupi ettevõtted Baltimaades, sh ka Saku Õlletehas, läksid hübriidmootoritega autode kasutamisele üle juba 2015. aastal ja selles vallas oldi meie regioonis üks esimesi suurettevõtteid ning ühtlasi ka teenäitajaks teistele ettevõtetele.
Ühe olulise täiendusena on uute autode varustuses alkolukk, mis ei lase autot käivitada, kui juhil on tuvastatud joove.
Saku Õlletehases kasutatavate autode keskmine aastane läbisõit on 30 000 kilomeetrit, sh müügiesindajate kasutuses olevatel sõidukitel kuni 40 000 kilomeetrit aastas.
Alates 2021. aastast pakendab Saku Õlletehas Saku õllede purkide multipakid kilesse, mis on valmistatud sajaprotsendiliselt taaskasutatud materjalidest. Kokku vähendab joogitööstus selle sammuga õhkupaisatavate heitmete (CO2) kogust aastases arvestuses 81 tonni võrra.
Joogitööstuse toodangu kõige nähtavam keskkonnajälg ongi pakend. Seda nii pudelite-purkide näol, aga ka multipakkidena. Pudelite-purkide puhul on Eesti edumeelne ja esirinnas kogu Euroopas, kuna üle 90% Saku Õlletehase tehasest väljuvast taarast jõuab läbi pandipakendisüsteemi taas ringlusse. Et aga ligi pool kõigist Saku õlledest Eestis müüakse multipakkides, otsustasime juurutada ringmajanduse põhimõtteid ka siin ning asendada multipakke kooshoidva kile täielikult taaskasutatud kilega.
Esimeses etapis, ehk 2021. aastal, said uue ümbrise Saku enimmüüdavad joogid ehk Saku Originaal, Karl Friedrich ja Saku Kuld – 80 protsenti Saku õlledest. 2022. aastal võeti taaskasutatud kile järk-järgult kasutusele ka kõigi teiste multipakkide puhul. Uue pakendi kasutuselevõtul kõigi kuuspakkide puhul vähendas aastast kasvuhoonegaaside heitmete hulka orienteeruvalt 81 tonni võrra.
Eesti suurim tööstushoone katusele rajatud päikesejaam asub Saku Õlletehase katusel. Päikesejaama koos otseliiniga rajas tehase katusele energiaettevõte Alexela, tehes seda enda kulul. Tegu on energiaettevõttes kasutusele võetud uuendusliku ärimudeliga, mis kliendi jaoks tähendab elektrikulude ja CO2 jalajälje vähendamist, ise päikesejaama projekteerimisse ja tehnoloogiasse raha paigutamata.
Päikesepargi rajamine on Saku Õlletehase jaoks märgilise tähtsusega – see on osa meie teekonnast väiksema keskkonnajalajälje suunal. Keskkonnasäästlikkus ja vastutustundlik ettevõtlus on Saku Õlletehases väga tähtsal kohal ja igapäevaselt panustakse väga palju ressursse oma keskkonnamõju vähendamisse.
Alexela paigaldatud päikesejaam Saku Õlletehase katusel on Eestis suurim tööstushoone katusele paigaldatud päikesepark. Võimsust on sel 1,4 MW ja katusepinda, millel päikesepark laiub ca 16 200 ruutmeetrit. Õlletehase katusel asuva päikesejaama rohelise elektrienergia tootlus on aastas 1,1 GWh, mis katab edaspidi õlletarbimise kõrgperioodil, jaama täisvõimsusel töötamisel, kolmandiku tehase elektrivajadusest. Paneele on katusel ca 3500.
Saku Õlletehase päikesepark toodab päevas ilusa päikeselise suveilmaga 9 MW ja vähem päikeselisel suvepäeval 4 MW elektrit. Kokkuhoid igapäevaste elektri- ja võrguteenuse kuludelt on kuni 17%, mis omakorda katab Õlletehase aastasest energiavajadusest ära olulise osa. Piltlikult öeldes saab ainuüksi päikesepargist saadava energiaga abil toota kõik Saku Õlletehase pudeli- ja vaadijoogid ehk villida pudeliliini ja vaadiliini tooted.
Leping päikesepargi rajamiseks Saku Õlletehase ja Alexela vahel on sõlmitud 20 aastaks. Lepinguperioodi vältel kannab kõik elektrituru riskid Alexela. Lepingu lõppedes ehk 20 aasta pärast saab Saku Õlletehas päikesepargi omanikuks.
Juba enne hoonete katusele oma päikesepargi rajamist tugines Saku Õlletehas täielikult taastuvale elektrile – järjepidevalt alates 2016. aastast on Saku Õlletehases kasutatav elekter olnud roheline.
Saku Õlletehas võttis esimese Carlsberg Grupi ettevõttena Baltikumis kasutusele süsihappegaasi kokkukogumise ja taaskasutamise süsteemi, mis aitab märgatavalt vähendada ettevõtte keskkonnajalajälge ning võimaldab ühtlasi tehases ise toota ca 65% õlleteol, filtreerimisel ja villimisel vajaminevast CO2-st. Piltlikult öeldes kogutakse käärimisel tekkiv süsihappegaas kokku ja suunatakse ringmajanduse põhimõtteid järgides uuesti tootmisse.
Saku Õlletehase AS sai KIKist keskkonnaprogrammi ringmajanduse valdkondlikust programmist (keskkonnakorralduse alamprogramm) toetust summas 473 795,26 eurot, mille abil viiakse perioodil juuli 2020 kuni detsember 2022 ellu projekt „CO2 kogumise ja taaskasutamise seadmestiku soetamine“. Projekti eesmärgiks on võtta kasutusele CO2 ärajuhtimise torustikele paigaldatav CO2 kogumise seadmestik. Investeeringu tulemusena muutub oluliselt ressursitõhusamaks üks ettevõtte tootmisprotsessi peamisi etappe – kääritamine. Ressursisäästu projekti tulemusel saavutatakse 42,1%-line ressursikasutuse paranemine.