Pärast pärisorjuse kaotamist Eestimaa kubermangus 1816. aastal asusid mõisnikud rajama mõisate juurde tööstusettevõtteid. Neist tähtsaimateks olid viinaköögid ja õllekojad. Saku Õlletehase sünnipäevaks loetakse 1820. aastat, mil Saku mõisa tollane omanik saksa soost krahv Karl Friedrich Rehbinder asutas mõisa juurde õllekoja. Dokumentaalselt on tõestatud, et esimene keeduperiood Saku õlleköögis toimus 1820. aasta oktoobris.
Kui Rehbinderite ajal ei pööratud õlleköögile just väga suurt tähelepanu, siis pärast mõisa üleminekut 1849. aastal Baggode perekonna kätte, algasid mõisa õllekojas suured uuendused ja õllepruulimisele lisati kõvasti auru juurde.
Saku Õlletehasele arengule tugeva vundamendi ladunud Valerian Baggo auks on pruulitud Saku vanima retsepti järgi pruulitav legendaarne Saku Hele, mille purgil ilutseb Baggo perekonna vapp.
Sajandi lõpu poole konkurents õlletootjate vahel järjest pingestus ja et õlu oleks läbilöögivõimeline väljaspool oma mõisa territooriumi ning seda eriti Tallinnas, oli vaja ka Sakus tõsta õlle kvaliteeti ning toodangu hulka. Selle tulemusena muutus Saku õlu juba 1871. aastast Tallinna õlleturul arvestavaks tegijaks. See tõestab, et Sakus ei pruulitud enam viletsat kõrtsiõlut, kuna konkurentsitingimustes oli Tallinna restoranidesse ja õllepoodidesse vaja saata kvaliteetseid õllesorte.
Vahetult enne uue Saku Õlletehase valmimist suutis aga vana õllekoda teha veel väga head reklaami. Juunis 1875. aastal peeti Tallinnas Kadriorus suurt põllumajandusnäitust ohtrate väljapanekutega igalt alalt. Ajaleht kirjutab: “Kaks korda päevas demonstreeriti hobuseid, sinna juurde mängis sõjaväe puhkpilliorkester, ajutises õllepaviljonis aga leidsid janused rahuldust suurepärasest Saku õllest.” Kui hakati auhindu jagama, siis anti Saku Õlletehasele pronksmedal õlle eest. Ükski teine õlletehas selle au osaliseks ei saanud.
Kui esialgu jäi Saku pruulikoda Baggode perekonna juhtimisel veel mõisa ruumidesse, siis 1876. aastal rajas Saku uus mõisahärra Valerian Baggo väikese õlleköögi asemele uue aurujõul töötava õlletehase. Esimene keet uues aurujõul töötavas õlletehases valmis ilmselt 4.oktoobril 1877. aastal. Juba kolm aastat hiljem saatis Saku Õlletehas oma toodetud õlut Riia näitusele, kus see sai II auhinna ja pronksmedali.
Õlletootmise hoogustumisele aitas kaasa raudtee ühenduse loomine Tallinnaga 1899. aastal. Nimetatud aasta 28. septembril saabus Tallinna esimene õllekoorem Sakust kitsarööpmelisel raudteel, varem veeti õlut hobustega. Seejuures näiteks Tallinn-Pärnu raudtee ametlik avamine leidis aset alles 1. augustil 1901. aastal.
Samas tihenes õlletehaste vaheline konkurents järjest. Et haarata enda kätte kogu Tallinna, Harjumaa ja teiste lähedaste keskuste turg, oli vaja suuri investeeringuid. Nii otsustatigi 1899. aastal laiendada omanike ringi ning asutada Saku Õlletehase Aktsiaselts. Ettevõtte omanikkonda kuulus kogu kohaliku aadelkonna finantsoligarhia eesotsas pankur G. Scheeli ja piiritusevabrikantide Rosenitega.
Ettevõtmine kandis edu ja juba 1900. aastal pruuliti Sakus 203 800 pange õlut, kui tollane peamine rivaal Revalia (endine Pfaff) suutis samal aastal toota vaid 153 000 pange. Saku jõuline areng viis Tallinna viimase õlletehase Revalia uste sulgemiseni 1911. aastal. Pärast seda ei ole Tallinnas enam õlletehast olnud.
1914. aastal algas Esimene maailmasõda, mis seiskas õlletootmise Sakus ja kõigis teistes õlletehastes kuni 1921. aastani. Kuigi 1920.-ndate aastate algul töötas Eestis 9 õlletööstust, sai Sakust varsti monopoolne õlletootja Põhja-Eestis. Samas paistis Saku Õlletehas silma ka uuenduste pooles. Nii võeti Sakus 1928. aastal senise pooletoobise (1 toop = 1,23 liitrit) pudeli asemel tarvitusele pooleliitrine õllepudel.
Nõukogude ajast mäletame heldimusega pruunides ja rohelistes pudelites Ziguli õlut ja legendaarset märjukest Kuldne Oder. Teadjamad mehed valisid poes alati pruunis pudelis õlle, sest selle puhul oli rohkem lootust, et õlu korraliku kvaliteediga oli. 1976. aastal sai Saku Õlletehasest eksperimentaalõlletehas, mis tähendas mitmeid eeliseid ja soodustusi, näiteks investeeringute näol. 1985. aastal elas Saku Õlletehas üle teise “kuivseaduse” peale Esimest maailmasõda, sedakorda M. Gorbatsovi oma. Alustatud investeeringud Saku Õlletehase uuendamisse peatati
Uue ajastu Saku Õlletehase jaoks tõi kaasa 1991. aasta, mil loodi ühisettevõte Baltic Beverages Holding (BBH) Pripps õlletehasega Rootsist ja Hartwalli tehasega Soomest, mis omandas Saku Õlletehase AS-s 75% osaluse.
Algas tehase rekonstrueerimine ja seadmete vahetus ning juba 1993. aastal jõudis Eesti turule esimene kvaliteetõlu Saku Originaal, mille aluseks oli Eesti esimene turu-uuring. Uuringust selgus, et kõige enam sooviti tugeva maitsebuketiga, kuid mitte liiga kibedat õlut, mis on villitud pooleliitrisesse sinise etiketiga pudelisse.
Pruuliti Eesti esimene kaasaegne kvaliteetõlu Saku Originaal. See õige.
Toona toimunud rockfestivali eriõllena pruulitakse esimene partii Rocki. Festivalist ei mäleta enam keegi suurt midagi, aga Rock edulugu jätkub tänaseni.
1995. aastal s.o. rohkem kui sada aastat hiljem sai Saku Õlletehasest taas aktsiaselts.
1995. aastal s.o. rohkem kui sada aastat hiljem sai Saku Õlletehasest taas aktsiaselts.
1996. aastal alustati Saku aktsiatega kauplemist Tallinna Börsil. Seni veel suhteliselt vabade turuniššide hõivamiseks toodi Saku tootesortimenti alkoholivaba õlu.
1999. aastal toodi turule Saku On ICE õlu, millega pandi alus pehmemaitseliste õllede segmendile Eestis ning mis saavutas tarbijate seas kiiresti suure populaarsuse.
2000. aastal tähistas Saku Õlletehase oma 180-ndat juubelit. Juubeliaasta auks toodi turule eriti kõrge kvaliteediline ning nn super-premium segmenti kuuluv ajaloolist nime kandev Sack bei Reval.Samal aastal tunnistati ettevõtte kvaliteedijuhtimise süsteemi ISO 9001 nõutele vastavaks.
2008. aasta oli Saku Õlletehase jaoks ajalooliselt oluline – Saku Õlletehas sai rahvusvahelise õllekontserni Carlsberg Group täieõiguslikuks liikmeks ning tõusis seeläbi rahvusvahelisse õlletootjate kõrgliigasse. Seoses 100% kuuluvusega Carslberg A/Si gruppi lõpetas Saku Õlletehas 2008. aastal oma aktsiate noteerimise Tallinna Börsil.
2009. aasta aprillis seadis Saku Eestis täiesti uue kvaliteedistandardi õlletootmises. Senini kõige levinum õlle säilivusaega pikendav tehnoloogia pastöriseerimine asendatakse tänapäeva tipptehnoloogiaga – kristall-filtreerimisega. Nüüd on vaadiõlle värskus igas Saku Originaali pudelis ja purgis.