Sügise hakul peatas transpordiamet ajutiselt juhiloa teooriaeksamite läbiviimise, kuna uute ja segaselt sõnastatud küsimuste tõttu langes eksami läbinute hulk. Ühtlasi tõusis taaskord päevakorda et õppija, ega ka muidu huviline saagi ei uute, ega kasutusel olevate teooriaeksami küsimustega tutvuda ning oma teadmisi proovile panna.

Puhkenud ühiskondliku debati raames viis uuringufirma Norstat Saku Õlletehase tellimusel läbi Eesti inimeste liikluskäitumise teemalise uuringu, kus koostöös Eesti ühe juhtiva autokooliga OÜ Autosõit uuriti ka inimeste arvamust selle kohta, kas liiklusteooriaeksami küsimused võiksid olla avalikud.

„Täna ei ole inimesel tasuta ligipääsetavat kohta, kus saaks oma teadmisi liiklusseaduse ja -reeglite alal täiendada. Välja arvatud liiklusseaduse terviktekst ise Riigi Teatajas, ent seadus oma olemuselt on omajagu tuim kirjatükk, milleni jõudmiseks peab huvilisel olema ajend, leidmaks sealt oma küsimusele vastus,“rääkis liiklusekspert ja OÜ Autosõit juhatuse liige Indrek Madar. 

Küsitlustulemuste kohaselt leiab 68 protsenti kõigist vastanutest, et transpordiameti kasutatavad liiklustestid võiksid olla avalikud ja tasuta lahendatavad, kuna see aitaks tõsta üldist liiklusohutust.

„Usun, et on väga palju neid inimesi, kes end liiklusalaselt täiendada või mälu värskendada soovivad, seda nii autojuhtide kui ka bussi- ja rongisõitjate, jalakäijate kui jalgratturite ja elektritõukerataste juhtide seas,“ rääkis Madar. „Kui riigil on selline materjal täna olemas, siis miks me ei tee neid küsimusi kõigile avalikuks?“

Liikluseksperdi sõnul on seni põhjendatud teooriaküsimuste avalikuks mittetegemist asjaoluga, et küsimusi on kokku 1200 ning eksamitegijad võivad reeglite selgekstegemise asemel küsimused endale pähe õppida.

„Kui keegi tõesti arvab, et 1200 küsimust – uusi liikluseksami küsimusi telliti 1200 – õpitakse pähe, siis tehtagu täiendavad 1200 juurde. See poleks ka rahaliselt märkimisväärne kulu, kuna isegi uut pildimaterjali pole selle tarbeks vaja toota ja selle saaks lahendada olemasolevaid küsimusi ümber sõnastades,“ osundas Madar. „Näiteks kui ühes küsimuses uurida, kas esimesena ületab ristmikku kollase või sinise auto juht, saab sama olukorda kohandades küsida, mitmendana võib ristmikule sõita sinise auto juht.“

Uuringu tellinud Saku Õlletehase juhatuse esimehe Jaan Härmsi sõnul läbivad ettevõtte töötajad tööautodega kokku üle 1,5 miljoni kilomeetri aastas, mistõttu ettevõte regulaarselt oma töötajaid ka koolitab, et liiklusreegleid ja ohutu käitumise põhimõtteid meelde tuletada.

„Igapäevaselt liigeldes tugineb enamus meist oma kogemustele ja harjumustele. Arvestades meie töötajate tagasisidet pärast tööandja organiseeritud koolitusi, tuleks kindlasti kasuks, kui nii igapäevased kui ka harvemad liiklejad saaksid ise minna konkreetsele kodulehele, valida sealt paari hiireklikiga huvipakkuva kategooria ning ta saab süsteemi poolt valitud 10 või 20 küsimust, mille abil oma teadmisi proovile panna ja värskendada,“ märkis Härms.

Juba mitu aastakümmet Eestis liiklusohutuse ja -koolitusega tegelenud liiklusekspert Madari sõnul ei tohiks küsimuste avaldamine jääda bürokraatlike ega ka rahaliste tõkete taha. 

„Eksamikorraldust reguleeriv määrus ütleb: eksamipiletid koostab transpordiamet lähtuvalt määruse lisas 2 toodud eksami sooritamise eesmärgist, küsimuste temaatikast ja arvust. Samuti ütleb määrus, et eksamipiletid on salastatud ja avalikustamisele ei kuulu,“ tõi Indrek Madar välja. „Seega on üheselt välja toodud, et teooriaeksami piletid koosnevad eksamiküsimustest ning salastatud on piletid, aga mitte eksamiküsimused. Pole ju ühestki küljest mõistlik, et liikluskäitumist hindav küsimus on salastatud – kelle huvides peaks olema salastatud liiklusreeglite parem tundmine?“      

Takistuseks ei tohiks Indrek Madari hinnangul saada ka võimalikud kaasnevad IT- ja programeerimiskulud, et eksamiküsimused kõigile lahendatavaks teha. 

„Kui me suudame kasvõi ühe liiklusõnnetuse teadlikkuse tõusu läbi ära hoida, oleks ilmselt küsimuste avalikustamiseks tehtud kulutused suures osas tasa teenitud,“ märkis liiklusekspert. „Ligi 70 protsenti ehk seitse inimest kümnest on veendunud, et eksamiküsimuste avalikuks ja lahendatavaks tegemine aitaks tõsta liiklusohutust. Vaid 4 protsenti ehk sisuliselt olematu arv inimesi jagas kartust, et küsimusi ei tohiks avalikustada, kuna inimesed õpiks need pähe,“ lausus Madar. 

„Kui inimesed selgelt soovivad neid küsimusi lahendada, siis kutsun ministeeriumi ja transpordiametit üles – tehke need riigi raha eest loodud küsimused avalikuks ja looge inimestele see võimalus enesetäiendamiseks,“ lisas ta.

Uuringufirma Norstat küsitles Saku Õlletehase tellimusel tänavu 15.-11. novembrini kokku 1000 Eesti inimest vanuses 15-74.