„Kogu eelmine aasta möödus Saku Õlletehasele erinevate väljakutsete tähe all, mis olid sarnased paljudele Eesti toidutööstuse ettevõtetele – nii toorainete kui ka üleüldisem hinnatõus, koduturu müügi- ning ka ekspordimahtude langus,“ lausus Saku Õlletehase juhatuse liige Jaan Härms. „Kokkuvõttes kahanes meie mahuline müük liitrites koduturul 5% ja eksporditurgudel koguni 32% võrra, kuid sellest hoolimata suutsime säilitada müügikäibe aasta varasemal tasemel – 72,2 miljonit eurot.“

Saku Õlletehase puhaskasum oli äriregistrile esitatud majandusaasta aruande kohaselt 2023. aastal ligikaudu 5,52 miljonit eurot, aasta varem oli puhaskasum 6,56 miljonit eurot.

Jaan Härmsi sõnul langesid Eesti turul müügimahud nii jaekaubanduses (-5,3%) kui ka Tallinna sadamapiirkonnas (-15%), ainsana näitas koduturul tõusu horeca-sektor (+4%). Kokku müüs Saku Õlletehas koduturule 57,8 miljonit liitrit ehk ca 5% vähem kui aasta varem.

„Et Eesti kodumaine turg on juba aastaid pigem kas stabiilne või vaikselt kahanemas, on läbi aastate Saku Õlletehas märkimisväärselt panustanud ekspordile. 2023. aastal aga langes meie ekspordimüük kolmandiku võrra ehk 35 miljoni liitrini,“ rääkis Jaan Härms. „Suuresti on selle taga 2022. aastal alanud sõda Ukrainas ja sellest tulenevalt Venemaa turu ärakukkumine. Ekspordi taastumist ja uute turgude leidmist pärsib samaaegselt märkimisväärne – ligi 20-protsendiline – toorainete hinnatõus, kuna paljudel turgudel ei ole me oma toodetega hinna osas enam piisavalt konkurentsivõimelised.“

Saku Õlletehase juhatuse liikme sõnul on ekstreemsest inflatsioonikeskkonnast tingitud toodangu hinnatõus pärssinud paljude uusi eksporditurge otsivate Eesti ettevõtete konkurentsivõimet, samuti pole Eesti riigil ühtegi ekspordikasvu toetavat kulude kompensatsiooni meedet, mis kodumaistel ettevõtetel paremini välisturgudele minna aitaks. 

Jaan Härmsi sõnul suutis Saku Õlletehas hoolimata turu üldisest langusest säilitada Eesti turul rahalises väärtuses arvestatuna turuliidri positsiooni kahes pruulikoja peamises tootekategoorias ehk nii õlle (turuosa 38,6%) kui ka siidri (46,1%) kategoorias.

Saku Õlletehase möödunud aasta investeeringute kogumaht oli ligi 3,4 miljonit võrreldes 3,2 miljoniga 2022. aastal, sh tootmisega seotud põhivarasse investeeriti mullu kaks miljonit eurot. Pruulikoda on aasta aastalt investeerinud lahendustesse, mille eesmärk on ressursisääst ja ka energia varustuskindlus. 

„Möödunud aastal võtsime kasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaasfinantseeritud CO2 kokku kogumise ja taaskasutamise süsteemi, tänu millele kogusime aastaga kokku ja kasutasime hiljem toodete villimisel ligi 690 tonni CO2, millega vähenes nii meie süsiniku heide kui ka vajadus selles koguses süsihappegaasi sisse osta,“ lausus Jaan Härms. 

2023. aasta oli ka esimene täisaasta, mil Saku Õlletehas kasutas tootmises tehase katusele paigaldatud päikesepaneelide toodetud elektrit – kokku tootis päikesepark aastaga 1083 MWh elektrit, mis moodustab 14% tehase aastasest tarbimisest. 

„Parandasime möödunud aastal ka õlletehase energiaalast varustuskindlust, tänu millele saame näiteks maagaasitarnete katkemisel tehase töös hoidmiseks kasutada vedelgaasi (LPG),“ rääkis Saku Õlletehase juhatuse liige. 

Jaan Härmsi sõnul on Carlsberg Gruppi kuuluva Saku Õlletehase äritegevuse lahutamatuks osaks kestlikkus ning ettevõte on vastavate põhimõtete rakendamise nimel aastaid järjepidevat tööd teinud.

„Alates 2021. aastast kannab Saku Õlletehas Eesti Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi poolt väljastatud vastutustundliku ettevõtte kuldmärgist. Möödunud, 2023. aastal seda märgist uuendati ning sealjuures oli Saku Õlletehas ainus Eesti joogitootja, kelle tegevust kuldtaseme vääriliseks hinnati,“ lisas Jaan Härms.

Saku Õlletehase keskmine töötajate arv oli 2023. aastal 292. Ettevõtte tööjõukulud kasvasid aastaga ligikaudu 2% ja ulatusid 10,7 miljoni euroni.